UJohannes Nkosi: 3 Sebthemba 1905 – 19 Disemba 1930

Umhlaka-16 Disemba uphambenenomlando waseNingizimu Afrika. Kwabaningi abakhuluma isiBhunu lolu suku kwakuwukugubha ukunqoba kwe-Voortrekkers ukunqoba amaZulu ku-Battle of Blood River ngo-1838 kanti abantu abamnyama baseNingizimu Afrika bathola ukuthi lo mgubho wawucasula, njengoba usuku lwalumele ukulahleka komhlaba kanye nenkululeko ehambisanayo , nokufa kwenduna enkulu yakwaZulu, iNkosi uDingane. Ngesikhathi sokuphela kweminyaka yama-1920 kanye nama-30s, abasebenzi base-Afrika banza imibhikisho … Read more

UMqulu Wenkululeko

Usuku lwamaLungelo Abantu, olukusasa eNingizimu Afrika, luyisikhumbuzo futhi lungumgubho. Sikhumbula inqwaba yabantu abafa e-Sharpeville ngomhlaka-21 Mashi 1960, kanye nenqwaba yabanye abafa belwela inkululeko ngesikhathi sobandlululo. Sigubha ibanga esesilihambile njengezwe kusukela ngo-1994 ekwamukeleni amalungelo ezakhamuzi ayisisekelo. La malungelo awumgogodla weentando yeningi kithi, futhi afakwe kuMthethosisekelo wethu, owaziwa njengentuthuko enkulu emhlabeni. Isahluko sesibili soMthethosisekelo siqukethe Umqulu Wamalungelo … Read more

I-Sharpeville neNdaba yaseCato Manor

Usuku Lomhlaba Wonke Lwamalungelo Abantu lugujwa ngomhlaka 10 Disemba njalo ngonyaka ukuhlonishwa ukwamukelwa kweZizwe Ezihlangene zincela ku- Universal Declaration of Human Rights ngo-1948. Kodwa eNingizimu Afrika sikhumbula uSuku Lwamalungelo Abantu ngomhlaka 21 Mashi, ukukhumbula imicimbi eyenzeka ngalolu suku ngo-1960, ngesikhathi amaphoyisa evulela ngenhlamvu ebhekise kubabhikishi, abulala abantu abangama-69, futhi alimaza kabi abanye abangu-180. Akwaziwa ngokuqiniseka … Read more

I-Sharpeville Massacre

Isehlakalo somhlaka 21 Mashi 1960, kamuva esaziwa ngokuthi yi-Sharpeville Massacre, esinye sezikhathi ezethusayo kakhulu emlandweni waseNingizimu Afrika. Kunezinhlobo ezahlukahlukene zendaba – abanye abantu babike ukuthi abesilisa nabesifazane ababebuthene esiteshini samaphoyisa e-Sharpeville babebhikisha ngokuthula, kanti abanye bethi isixuku besijikijela amatshe – kodwa okungaphikiswa muntu ukuthi inqwaba yabantu baseNingizimu Afrika balahlekelwe yimiphefumulo yabo ezandleni zamaphoyisa aseNingizimu Afrika, … Read more

I-Transformation ye- Durban’s Promenade

Sekuyiminyaka engaphezu kwamashumi amabili selokhu kwaqubuka ubandlululo, kepha akunakuphikwa ukuthi izingxenye ezinkulu zeNingizimu Afrika zisahlukaniswe kakhulu ngokobuhlanga. Ziningi izizathu zalokhu – ifa lokuhlelwa kobandlululo ngokwebala, iguquko kwezomnotho oluhamba kancane, ukufinyelela kwezemfundo – iqiniso ukuthi ingxoxo exakile. Kepha hamba uye ngasogwini lwaseThekwini bese uthola isithombe esihluke kakhulu, abagijimi, abagibeli bamabhayisikili nabatshuzi bezinhlanga zonke beshawa umoya wolwandle! … Read more

USolwazi Fatima Meer: isishoshovu, umbhali, isifundiswa, umholi womphakathi, kanye ne-icon yamalungelo abantu

Isishoshovu samalungelo abantu ,wazalelwa eThekwini, Fatima Meer (Agasti 12 1928 – Mashi 13 2020), waqokwa njengomunye wabaholi bezombusazwe besifazane abavelele eNingizimu Afrika. Umsebenzi wempilo yakhe kwakungukulwa nenqubomgomo yengcindezelo yobukoloni nobandlululo, futhi wawuthatha lo msebenzi ngesasa. Kangangokuthi waba ngowesifazane wokuqala owavinjelwa umbuso wobandlululo ngo-1952. Isimo esesabekayo sikaMeer sabonakala ezicini eziningi zomsebenzi wakhe kubandakanya nokugqugquzela kwakhe izinhlangano … Read more