Ngo-1906, iNkosi uBhambatha kaMancinza yahola umbuso wamaNgisi ‘eZululand’, iphikisana nalokho okwakwaziwa njengentela yokuvota. Empeleni kusukela ngo-1906 kuya ku-1909, intela yokuvota yayihlangene nezinye izintela ukucindezela abantu abakhuluma isiZulu ohlelweni lwabasebenzi bekoloni. Ezinye izintela – zamadokodo, izinja nomshado – bezilokhu zikhona kusukela cishe ngo-1848 futhi ‘intela yokuvota’ yengeze u- £ 1 ngomuntu ngamunye (okwakulingana no- £ 110 ngonyaka ka-2019). ‘Intela yokuvota’ yahunyushwa ngokuthi ‘imali yamakhanda’ ngesiZulu, noma ‘intela yekhanda’. Ukungaqondakali kokukhokhiswa intela yekhaya lomuntu, umshado, inja, futhi manje oyinhloko, kube nomthelela entukuthelweni eyakhulayo egcine ngkokuhlubuka ‘eZululand’.

Ikoloni laseNatali, elalizibuse kusukela ngo-1893, lalingenalo uxhaso lwezempi oluvela eBrithani futhi kwakudingeka lifune amasosha azinikele ukuze anqobe ukuhlubuka. Selokhu kwasungulwa iNatal njenge koloni laseBrithani kwakukhona ukwesaba okwakukhona ngokuvukelwa kwabantu base-Afrika kanye nokuhlubuka, okwazwakala ngamabutho angamavolontiya ayejutshwe ukuxosha iNkosi uBhambatha kaMancinza nabantu bayo. USettler wayekhathazekile, ngenxa yomehluko omkhulu ngosayizi wabantu; kwakunabantu abambalwa base-Europe abangaphansi kweshumi eNatal kunabase-Afrika, okwakuhlukile kwamanye amakoloni azibusayo afana ne-Canada, i-New Zealand, ne-Australia, lapho okwabulawa khona abantu abaningi bomdabu. Ekupheleni kwekhulu leminyaka amakoloni aseNatali aqala ukuzizwa exakekile ukuthi abantu base-Afrika bacebile futhi bazimele ngokuthengisa izinkomo, izikhumba, izindlovu, ummbila nezinye izimpahla. Lesi bekuyisizathu sabo esiyinhloko sokuphoqelela intela kanzima kuma-Afrika.

Ngekhulu leminyaka engu-20 kwakuwukuphakama kwemibuso yasebukhosini baseBrithani ubuchwepheshe bayo bezikhali kweminyakeni edlule, buthuthukiswa kucatshangelwa ukuphela kokuqothulwa kohlanga nobukoloniyali. Ngo-1906, amabutho amakoloni aseBrithani ayehlome ikakhulukazi ngezibhamu kanti emasosheni aseNatali asebenzisa izinhlamvu i- ‘Mark V’, noma ‘dum dum’, ezazihlukanisiwe, ezazivele zivinjelwe amazwe omhlaba i-Hague Convention. Kodwa ngale kwalokhu, babehlome ngesibhamu i-‘Maxim gun ‘, isibhamu somshini esikwazi ukusebenza singabanjiwe esakhiwa umqophi waseBrithani-waseMelika uHiram Stevens Maxim (owabe esaziwa ngokuthi’ izinduku zamagwala ‘) kanye no15-pound cannons. Imbongi uHilaire Belloc, ocashunwe encwadini kaJeff Guy yango-2006 ethi-‘Remembering the Rebellion: The Zulu Uprising of 1906‘ , wabhala:
Noma yini eyenzekayo sesinayo
Isibhamu i-Maxim
Futhinabanzo
Cishe ukuphendula isifiso samaNgisi sokuqeda ukuhlubuka kwamaZulu, nangomuzwa wokuthi bazizwa bebaningi, i- Castle Beer Company yaxhasa amasosha aseNatal ngezibhamu i-Maxim kanye nabasebenzi ukuze bazisebenzise. Ukuhlubuka kuphele ngokubalekela kwamavukelambuso eMome Gorge, lapho bezizungezwe ngamasosha. Impi ayikaze yenzeke phakathi kwamavukelambuso namasosha amakoloni – abokuqala babulawa ezinkulungwaneni zabo esigodini ngemvula yezinhlamvu zezibhamu ezinkulu kanye namagobolondo ezinganono. Imililo eyabaswa amavukanew ukuthiba amakhaza ashubisa umnkantsha anikela ngezindawo zawo ezifihlekile ehlathini. Abasinda kuleso sibhicongo bathathwa bayoba iziboshwa bayiswa eThekwini, lapho bafakwa khona bayosebenzae- Escombe Sea Wall, manje eselaziwa nge-1906 Prisoner of War Wall.
ENingizimu Afrika namuhla, ikakhulukazi ngokuvalwa kotshwala nogwayi ngenxa ye-coronavirus kuyisikkhumbuzo kithi ukuthi, kukhona ukuhlangana phakathi kukabhiya nenkululeko. Ngesikhathi kuvalwe, izinkampani ezidayisa utshwala ngenani elincane, izinkampani zobhiya wobuciko, izindawo zokudlela, abekhiqizi botshwala abakhulu, amajoyinti, nabaphuzayo bakhononde ngomthelela wezomnotho nokungahambisani nomthethosisekelo wokuvinjelwa, abantu bakhalaza kwaze kwaba siyathanjiswa isinqumo sokuvalwa kotshwala. Kuyamangaza-ke ukuthi umlando kabhiya eNingizimu Afrika unezombusazwe, nokuthi umkhiqizi kabhiya omkhulu kunayo yonke ezweni usize kakhulu ekubulaweni kwabantu bomdabu egameni lobukoloniyali kanye nelama impiriyali.
Imithombo yezithombe: